Deprecated: Return type of WP_Hook::current() should either be compatible with Iterator::current(): mixed, or the #[\ReturnTypeWillChange] attribute should be used to temporarily suppress the notice in /home/taalsentrum/public_html/english/wp-includes/class-wp-hook.php on line 482

Deprecated: Return type of WP_Hook::next() should either be compatible with Iterator::next(): void, or the #[\ReturnTypeWillChange] attribute should be used to temporarily suppress the notice in /home/taalsentrum/public_html/english/wp-includes/class-wp-hook.php on line 495

Deprecated: Return type of WP_Hook::key() should either be compatible with Iterator::key(): mixed, or the #[\ReturnTypeWillChange] attribute should be used to temporarily suppress the notice in /home/taalsentrum/public_html/english/wp-includes/class-wp-hook.php on line 508

Deprecated: Return type of WP_Hook::valid() should either be compatible with Iterator::valid(): bool, or the #[\ReturnTypeWillChange] attribute should be used to temporarily suppress the notice in /home/taalsentrum/public_html/english/wp-includes/class-wp-hook.php on line 521

Deprecated: Return type of WP_Hook::rewind() should either be compatible with Iterator::rewind(): void, or the #[\ReturnTypeWillChange] attribute should be used to temporarily suppress the notice in /home/taalsentrum/public_html/english/wp-includes/class-wp-hook.php on line 532

Deprecated: Return type of WP_Hook::offsetExists($offset) should either be compatible with ArrayAccess::offsetExists(mixed $offset): bool, or the #[\ReturnTypeWillChange] attribute should be used to temporarily suppress the notice in /home/taalsentrum/public_html/english/wp-includes/class-wp-hook.php on line 424

Deprecated: Return type of WP_Hook::offsetGet($offset) should either be compatible with ArrayAccess::offsetGet(mixed $offset): mixed, or the #[\ReturnTypeWillChange] attribute should be used to temporarily suppress the notice in /home/taalsentrum/public_html/english/wp-includes/class-wp-hook.php on line 438

Deprecated: Return type of WP_Hook::offsetSet($offset, $value) should either be compatible with ArrayAccess::offsetSet(mixed $offset, mixed $value): void, or the #[\ReturnTypeWillChange] attribute should be used to temporarily suppress the notice in /home/taalsentrum/public_html/english/wp-includes/class-wp-hook.php on line 452

Deprecated: Return type of WP_Hook::offsetUnset($offset) should either be compatible with ArrayAccess::offsetUnset(mixed $offset): void, or the #[\ReturnTypeWillChange] attribute should be used to temporarily suppress the notice in /home/taalsentrum/public_html/english/wp-includes/class-wp-hook.php on line 469
Writing Lab – Stellenbosch University Language Centre

Tag: Writing Lab

Amaziko okubhala njengeendawo zokuphelisa ubukoloniyali

Ngomhla we-4 kweyeDwarha, intloko yethu yeLebhu yase-SU yokuBhala, uRose Richards, waye wazimasa inkomfa yezifundo eyayisingathwe ngobuxhaka-xhaka bale mihla kwi-intanethi neyayimalunga nokupheliswa kobukoloniyali kumaziko okubhala aseMzantsi Afrika. Wabelana nathi ngeengcinga zakhe malunga naloo nkomfa yezifundo.

Njengomsebenzi wakwiziko lokubhala, ndivuya kakhulu ukubona abanye abasebenzi bakumaziko okubhala kwilizwe jikelele besabelana ngeembono zam malunga namandla amaziko okubhala okutshintsha imbonakalo yezemfundo.

La nkomfa ndandiyizimasile yayisingathwe yiYunivesithi yeTekhnoloji yaseThekwini, iYunivesithi yeTekhnoloji yaseCape Peninsula neYunivesithi yeTekhnoloji yaseMangosuthu. Yayingumsitho wokuqala wamaziko okubhala owawusingathwe ziiyunivesithi zetekhnoloji kwaye ndandinemincili yokubona oko kwakuya kutshiwo ngabo babeya kuprezenta. Umxholo wawuthembisa ukuvusa ingxoxo ezinzima kwaye andizange ndibe nakudaniswa.

Ukupheliswa kobukoloniyali ngumxholo ovusa umnyele kwabaninzi kwaye ngenxa yoko, abantu abakuphengululi okona kuthethwa ngulo mxholo ngokwenene. Sisindululo esithi ‘akunakwenziwa oku kungenziwa okuya’ apho iinqobo zezithethe zaseYurophu zilahlwayo ukuze kusetyenziswe ezase-Afrika. Sisindululo esithi ‘zombini … nakunye’, esineengcambu ezimiliselwe kubulungisa bangokwentlalo nokusetyenziswa kwentando yesininzi. Ukuba ufuna ukucakacwa okuhle kwentsingiselo namandla okupheliswa kobukoloniyali, thathela ingqalelo ukuba ufunde eli phepha lika Njing Gift Mheta, omnye wezithethi, neli likaSavo Heleta (Nceda ujonge iinkcukacha ezipheleleyo ekupheleni kweli nqaku).

Ulwimi, ukuchithwa kwamanqwanqwa emigangatho yobomi nobuntu yayiyimixholo eyayingumongo wezo ngxoxo. Ukufunda kwilizwe elineelwimi ngeelwimi ngomnye umngeni abathi abafundi baseMzantsi Afrika bajongane nawo. Ngenxa yoko, abasebenzi bakumaziko okubhala bavamise ukusebenzisa utshintshwano lweekhowudi nokuxuba iilwimi xa bethethana nabafundi. Le yenye indela yokunika abafundi amandla nokudala ithuba lokuba abafundi bazivakalise.

Indlela yokutyhutharishana koontangandini neendlela zokuziphatha zeziko lokubhala zokwamkela wonke ubani nokungagwebi mntu zidala indawo esebenza ngentando yesininzi nangakumbi nalapho abafundi banokuzilungiselela ububona bangokwezifundo kwaye benze iimpazamo ngaphandle kokugxekwa. Abafundi abanikwa sithi ilizwi labo – sele benawo kakade amazwi, koko thina siyabanceda ekubeni bawaphuhlise amazwi abo baze bafumane iindlela zokuba bavakale.

Ezi nezinye iindlela ezisetyenziswa kumaziko okubhlala ziyinxalenye yoko kwaziwa eMzantsi Afrika njengobuntu. UBaken Lefa, umphandi wezifundo zenzululwazi, uchaza ubuntu njengamandla omoya athi “avakalise uvelwano, imbuyiswano, isidima, imvisiswano nobuntu ngeenjongo zokwakha nokugcina uluntu olunobulungisa nenkathalo omnye ngomnye”. Ngokokwam ukubona, loo mandla aluqilima kumaziko okubhala.

[us_hwrapper]

Yayingoobani izithethi?

[us_cta title=”” btn_label=””]UNjing Mheta (weYunivesithi yeTekhnoloji yaseThekwini) waye wathetha ngomxholo othi ‘Towards decolonised writing centre spaces: ‘The reflections-for-action of a DUT Writing Centre practitioner’. UNjing Mheta yintloko yeziko lokubhala lase-DUT. Izinto elugxila kuzo uphando lwakhe zimbaxa, zinika ingqwalasela kuphuhliso nononotshelo lweekhopasi, ukubhala okungeekhompyutha nokusetyenziswa kweetekhnoloji zeelwimi ukuphuhlisa iilwimi zase-Afrika. [/us_cta][/us_hwrapper]
[us_cta title=”” btn_label=””]UNkszn Puleng Sefalane-Nkohla (weYunivesithi yeTekhnoloji yaseCape Peninsula) waye wendlala umxholo othi ‘Being and Becoming: Decolonising the Writing Centre space. How do We Decolonise Students’ Academic Support at CPUT?’. UNkszn Sefalane-Nkohla ulibambela lentloko yesebe leYunithi yokuFunda kwaBafundi kwiZiko lase-CPUT leMfundo ePhakamileyo noPhuhliso iFundani. Sele esebenze kumaziko okubhala iminyaka engama-22 kwaye unobudlelwane beminyaka engama-20 kunye neLebhu yokuBhala yase-SU. Umsebenzi wakhe ugxila kuncwadi lwezifundo, kunye nolwimi netekhnoloji.[/us_cta]
[us_cta title=”” btn_label=””]Isithethi sokugqibela, uMnu Ntuthuko Mhlongo (weYunivesithi yeTekhnoloji iMangosuthu), waye wathetha ngomxholo othi ‘Location and Power: Appraising the opportunities and challenges for writing centres as spaces for transformation and decolonisation in the South African university context’. UMnu Mhlongo wayiqala indlela yakhe yokubhala e-DUT. Kungoku nje usebenza kwizifundo zakhe zesidanga sobuGqirha (PhD), nezimalunga nemingeni eluthi ulutsha lwasemaphandleni lujongane nayo eMzantsi Afrika. Uphando lwakhe lugxila ekuphuhliseni ulutsha ngokujoliswe ekutshintsheni kwemeko-bume yehlabathi jikelele kwaye umdla wakhe kumaziko okubhala umalunga nendlela enye yokufezekisa oko.[/us_cta]

– nguRose Richards (uguqulo lolwimi lwenziwe ngu Siphumeze Mrwetyana noZama Bekweni)

Amanqaku akhankanyiweyo

Heleta, Savo. 2016. Decolonisation: academics must change what they teach, and how. The Conversation. https://theconversation.com/decolonisation-academics-must-change-what-they-teach-and-how-68080

Lefa, Baken. 2015. The African Philosophy of Ubuntu in South African Education. Studies in Philosophy and Education 1(1):15.

Mheta, Gift, Lungu, Bwalya Nyangu, & Govender, Thaiurie. 2018. Decolonisation of the curriculum: A case study of the Durban University of Technology in South Africa. South African Journal of Education38(4), 1-7. https://dx.doi.org/10.15700/saje.v38n4a1635

Tags: , , , , ,

Iminyaka engamashumi amabini yenkxaso kubabhali ukuze bavakale apho kufaneleke khona

Kulo Juni, iLebhu yokuFundisa ngendlela yokuBhala ekwiZiko leeLwimi eSU ibhiyozela iminyaka eyi 20 yasungulwa! iLebhu yokuBhala iyazingca ngobubele enabo, ukwamkela nendawo ekhuselekileyo apho abafundi nezifundiswa besoloko beziva bekhululekile ngokuxoxa ngemiba yokubhala kunye nenkxaso abayifumana kubasebenzi bethu abazinikeleyo ekucebiseni ngokubhala.

Into eyaqala njengephupha kuNjing Leon de Stadler (owayesakuba nguMlawuli weZiko leeLwimi), lafezekiseka xa iLebhu yokuFundisa indlela yokuBhala ivula iingcango zayo ngoJuni ka2001. Ngenxa yokuba savula ngeNyanga yoLutsha kwaye sisebenza nabafundi abaninzi abafuna ukuba ngabasebenzi abanekamva elihle, sibona kufanelekile ukuba sigqamise esi siganeko sibalulekileyo kwiNyanga yoLutsha.

KwiLebhu yokuBhala, sikholelwa ekubeni wonke umntu kumele ukuba aviwe kwaye abonwe. Kodwa xa ungakwazi ukuthetha ‘isiYunivesithi’ asoze ubenalizwi ekhampasini. Yile nto kanye esenza ukuba sisebenze nababhali ukuze siphuhlise amazwi abo ngokwezemfundo kwaye siphucule nesakhono sabo sokukwazi ukuba nengxoxo mpikiswano ngemiba abayivezayo. Indlela esiyisebenzisayo yokufunda ngokobulingane yasungulwa ngumMerika wombutho weentshukumo zenkqubela yenzululwazi ngokufundisa kwiminyaka yo 1970 kwaye yayisandisa ukungena kwabafundi kumaziko emfundo ephakamileyo nokuthabatha inxaxheba kwimisebenzi yemfundo.

ILebhu yokuBhala ihambe indlela ende ukusukela ekuqaleni kwayo, kwigumbi lokucebisa elalibolekwe eYunivesithi kwiSebe lobuNtlalontle, kwiminyaka eyi 20 eyadlulayo. USharifa Daniels noRose Richards babelisebenzisa kunye igumbi lokucebisa njenge ofisi yabo kwaye bene imeyile enye, ngelo xesha omnye wayelishiya igumbi ukuze kubekho indawo. INtloko yeFakhalthi, eyayine ofisi ekwiminyango emibini ukusuka kwiofisi yabo neyayingayazi ukuba kwakuqhubeka ntoni, yayisijonga ngesikrokro xa yayisibona sisihla sinyuka kulo paseji inde. Kwimigangatho emibini ephezulu, kwiSebe lesiAfrikansi nesiDatshi, uAnne- Mari Lackay wayesabelana ngedesika neqela labantu kwigumbi lokufundela lomntu wonke. Kwakungekho namnye kuthi owayenefoni, nto leyo eyayisenza ukuba rhoqo xa kufuneka sidibene, sihle sinyuka kulo manqwanqwa.

Ngelo xesha lika2001, sasineendibano zokucebisa nabafundi abayi 20, ngoku sidibana nabayi 3000 nangaphezulu. Nangona uSharifa wathatha umhlala phantsi ngo2018, uRose no Anne-Mari basasebenza kwiLebhu yokuBhala kwaye bajoyinwa nanguSelene Delport, uVinelene Hartley noCelestia February. Sixhaswa nangabafundi abasele benezidanga nabamalunga namashumi amathathu aneshihlanu abaqeqeshelwe ukuba ngabacebisi bokubhala. Uninzi lwabafundi beyunivesithi abasebatsha baye baqhube babengamakhankatha ezifundo nabacebisi bababhali abasakhasayo buqu.

Ngaphambi kokufika kuka2020- ongunyaka ubunzima kabhubhane weCovid 19- iindibano zethu zokucebisa uninzi lwazo besizenza ubuso ngobuso. Ukuqalisa kwalo bhubhane ukuhlasela saye sabona indlela ababengamakheswa ngayo abafundi nendlela ababekhathazeke ngayo ngomsebenzi wabo wezifundo, sawuthathela kuthi umceli mngeni wokuqalisa ukudibana ngobuxhaka xhaka bale mihla uMS Teams. Iqhuba kakuhle. Kwinyanga ka Apreli iyodwa nje safikelela kubafundi abangaphezulu ko 500 ngokusebenzisa ubuxhakaxhaka bale mihla. Iindibano zokufundisa ukubhala zabafundi abasele benezidanga, abamalunga nama 60 ngonyaka, nabo basebenzisa ubuxhaka xhaka bale mihla kwaye buyimfuneko enkulu.

Siziva siculumancile kwaye sinombulelo omkhulu ngeli thuba lokusebenza nabafundi. Aba ngababhali abanelizwi langomso kwaye ngesakhono esihle sokubhala bangavakala apho kufaneleke khona. Ukuba ufuna ukubhala kakuhle ngokwezifundo, wamkelekile ukuba ubhukishe indibano yokucebisa ngokubhala kunye nathi. Ukuba ngaba ikhona into engenye ongathanda sikuncede ngayo, nceda usithinte ngokusithumela imeyile!

– nguRose Richards noAnne-Mari Lackay; ulwimi luguqulwe nguZandile Kondowe

Qaphela: KwiZiko leeLwimi ,siyithobele imithetho emiselweyo yeCovid 19. Le mifanekiso yayithathwe phambi kokufika kobhubhane.

Tags: , , , , ,

Ukunikwa kwewonga lembasa kumseki welebhu yokubhala othathe umhlalaphantsi

Writing Lab comic by Neeske Alexander, an artist and former writing consultant.

USharifa Daniels, omnye weqela labasebenzi ongumseki kwiLebhu yokuBhala yeZiko leeLwimi, wathatha umhlalaphantsi ngo-2018, emva kweminyaka ephantse ibe li-17 yokubonelela ngeenkonzo kubabhali basekhampasi. Sathatha isigqibo sokuba simwonge ngoshicilelo olukhethekileyo lweziQinisekiso zaMaphepha emfundo kwezeeLwimi eStellenbosch (Stellenbosch Papers in Linguistics Plus (SPiL Plus), iphepha-ndaba eliqinisekisiweyo elifikeleleka kuwonke-wonke. Sithathe isigqibo sokuba silubize olu shicilelo ngale tayitile ‘ISithuba, indawo, namagunya kumaziko okubhala aseMzantsi Afrika’, njengoko isithuba, indawo namagunya iziinkxalabo ezisondele kakhulu kwintliziyo kaSharifa, nanjengoko sinika ingcaciso kwintshayelelo yethu malunga nalo mba.

USharifa wayesoloko exoxa nathi ngale miba xa sasicinga ngokubaluleka kwendima edlalwa yiLebhu yokuBhala kwikhampasini. Ephuma kwimvelaphi eyayiyinxalenye yomzabalazo owawuchasene nocalucalulo, uSharifa wakubona ukuba yenye into ukwamkela abafundi ‘abangengabo abesithethe’, kodwa ibe ngomnye umba ukubanceda aba bafundi ukuba bazive beyinxalenye yasekhampasini. Ngaphambi kokusebenza kwiLebhu yokuBhala, uSharifa usebenze ixesha elide kwimfundo yasesinaleni kwizikolo ezingathathi ntweni. Apha nakwezinye iindawo, wazibonela ngokwakhe ubungqina bokwakusenzeka ezimpilweni zabantu nakwimfundo yabo phantsi kocalucalulo. Wafumana nenkxaso-mali yokufunda kwiYunivesithi yase-Iowa nalapho waye waba nomdla kumaziko okubhala nzobulungisa bentlalo yoluntu obunokuziswa ngala maziko. Le yimibono awathi weza nayo ekhaya waze ethubeni wakwazi ukuyisebenzisa eStellenbosch.

Olu shicilelo lukhethekileyo lushicilelo lokuqala ehlabathini olumalunga namaziko okubhala aseMzantsi Afrika. Imixholo yesithuba, indawo namagunya inexesha elide ibalulekile kumsebenzi wamaziko okubhala kwihlabathi, kodwa inokubaluleka okukodwa eMzantsi Afrika nalapho upolitiko lwethu lwexesha lamandulo nelangoku lusebenza ngendlela yokuba isithuba nendawo zibuvumela njani ubudlelwane obusekelwe emagunyeni buqhubeke. Amaziko okubhala akhona ukulungselala ukunika uncedo ababhali abangabafundi ukuba baphuhlise ubuchongwa kwabo ekubhaleni kwezemfundo ephakamileyo, kodwa bakwenza oku ngaphakathi kwezakheko zeziko ezichaphazela ukuba basebenza njani kwaye kutheni besebenza.

Olu shicilelo lukhethekileyo lunamanqaku ali-12 kwaye umele amaziko okubhala asixhenxe aseMzantsi Afrika. Ukwanawo namanqaku ophando asixhenxe, abhalwe ngabo babesaya kuba ngabacebisi bangaphandle bokubhala baseStellenbosch nababefumene uqeqesho kuSharifa. Umqulu uphela ngombhalo ohlekisayo obhalwe ngomnye owayesaya kuba ngumcebisi wangaphandle wokubhala wangaphambili wobugcisa. Uyichaza le Lebhu yokuBhala njengendawo yokufunda yoluntu, apho kwakwamkeleke uwonkewonke. Ukuba ungathanda ukwazi ngakumbi ngesi sithuba sobubele, nceda uthumele i-imeyili ku amlackay@sun.ac.za okanye utsalelele umnxeba uAnne-Mari Lackay ku 021 808 2928.

Olu shicilelo lukhethekileyo lwapapashwa njengoMqulu wama-57(2019) kuMaxwebhu wamaphepha-ndaba aqinisekisiweyo kweeZeelwimi aseStellenbosch. (iStellenbosch Papers in Linguistics Plus (SPiL Plus).

 

Writing lab honours retired co-founder

Writing Lab comic by Neeske Alexander, an artist and former writing consultant.

Tags: , , ,